Särg on Eestis hästi tuntud kala, kuid tema eluviis on mitmekesisem, kui esmapilgul arvata võiks. Ta võib elada nii järvedes ja jõgedes kui ka mõnes riimveelises rannikuvees.
Selles juhendis vaatame lähemalt, mis kala on särg ehk harilik särg, kuidas teda ära tunda, kus ta elab, mida sööb, kuidas paljuneb ja kasvab ning milline on tema roll veekogus ja Eesti püügikalana.
Mis kala on särg ehk harilik särg?
Särg ehk harilik särg on teadusliku nimega Rutilus rutilus kalaliik karpkalalaste sugukonnast. Euroopa Komisjoni kalaliikide andmebaas nimetab särge selle liigi eestikeelseks nimeks ning märgib, et liik elab nii mage- kui ka riimvees.
Särge kohtab mitmesugustes madalmaa veekogudes: toitainerikastes järvedes, keskmise suurusega ja suurtes jõgedes, jõesoppides ning mõnes ranniku riimveepiirkonnas. Seega ei ole päris õige mõelda särjest ainult kui mageveekalast.
Liik kasutab eri tüüpi elupaiku ja toiduallikaid. Rahulikus järvevees võib ta viibida teistsugustes paikades kui vooluveekogus, kuid kiirevoolulises jões eelistab särg alasid, kus leidub varju ja rahulikumat vett.
Kuidas särge ära tunda?
Särje keha on külgedelt lamenenud ja tavaliselt hõbedase ilmega. Tal on suhteliselt sügav kehakuju, otsseisus suu ja teravapoolne koon. Silmaiiris ning uimed võivad olla oranžikad või punakad, mistõttu on särjel vees sageli üsna äratuntav välimus.
Peamised tunnused, mida vaadelda, on:
- hõbedane ja külgedelt lamenenud keha;
- otsseisus suu ning teravapoolne koon;
- punakaks või oranžikaks muutuv silmaiiris;
- oranžikad kuni punakad uimed;
- selgelt nähtavad soomused ja küljejoon.
Särg võib segi minna roosärjega. Kindlamaks määramiseks tasub vaadata mitut tunnust korraga, mitte teha otsust ühe detaili põhjal. Abiks võivad olla suu kuju, kehakuju ning selja- ja kõhuuimede paiknemine. USA Geoloogiateenistuse liigiprofiil toob ühe eristamistunnusena välja seljauime eesmise serva paiknemise kõhuuimede eesmise serva suhtes. Samuti kirjeldab Canal & River Trusti liigijuhend roosärje puhul ülespoole pöörduvat alahuult.
Praktikas tasub liigi määramisel kasutada üldpilti: värvust, kehakuju, suu asetust ja uimede paiknemist. Lähedaste liikide ning võimalike erandlike vormide korral ei pruugi üks tunnus üksi olla piisav.
Särje elupaik ja eluviis
Särje elupaik võib olla nii järves, jões kui ka kanalilaadses veekogus. Talle sobivad toitainerikkad järved, jõesopid ja suuremad jõed. Kaldalähedased taimestikurikkad alad on olulised eelkõige kudemisega seotud eluetappidel ning noorematele kaladele.
Vooluveekogus aitab särge leida paikadest, kus tugev vool vaheldub rahulikumate aladega. Varjulised sopid ja sügavamad rahuliku veega kohad pakuvad võimalust puhata ning talvituda. Talveperioodiks koondub särg jõesoppidesse või järvede sügavamatesse osadesse. Kudemise ajal võib ta teha lühikesi rändeid sobivatesse madalaveelistesse paikadesse.
Veekogu iseloom mõjutab ka seda, millist toitu on särjel võimalik kasutada ja millistes piirkondades ta parasjagu viibib. Seetõttu ei ole särje käitumine igas järves või jões täpselt ühesugune.
Mida särg sööb?
Särg on paindliku toiduvalikuga kala. Tema toidulauale võivad kuuluda põhjaloomastik, zooplankton, taimne materjal, detriit, vetikatega seotud toit ja veetaimed. FishBase’i liigikirjelduse järgi sõltub täpne toiduvalik muu hulgas toidu kättesaadavusest ja kala vanusest.
Nooremad särjed kasutavad väiksemaid vees hõljuvaid või põhjas elavaid organisme. Suuremate kalade menüüsse võib lisanduda rohkem taimset materjali ja vetikatega seotud toitu. Samas ei saa särje toitumist jagada rangelt ainult loomseks või taimseks, sest tema menüü sõltub konkreetsest veekogust ja seal leiduvast toidust.
Mitmekesine toiduvalik aitab särjel kasutada eri tüüpi elupaiku. Ta ei sõltu ühestainsast toiduorganismist, vaid võib toituda sellest, mida konkreetses keskkonnas parasjagu leidub.
Särje kasv ja paljunemine
Särje kasv ei pruugi aasta ringi toimuda sama tempoga. Külmemal ajal aeglustub aktiivsus ja kasv võib olla vähene, samal ajal kui sobivamates tingimustes toimub kasv intensiivsemalt. Lõuna-Inglismaa kahe jõe särgi käsitlenud teadusuuringus leiti, et novembrist aprillini oli kasv väike ning kasvuringid kujunesid kevadise kasvuperioodi alguses. Samas uuringus kasvasid emased isastest kiiremini.
Need tulemused pärinevad kahest konkreetsest jõest ega kirjelda automaatselt kõiki Eesti särjepopulatsioone. Kasv sõltub muu hulgas veekogu omadustest, toidu kättesaadavusest ja temperatuurirežiimist. Uuringu meetodite ja tulemuste kohta saab lähemalt lugeda eelretsenseeritud teadusartiklist.
Särje kudemine toimub madalas vees, kus leidub veetaimestikku või kruusast põhja. Marjaterad on kleepuvad ning kinnituvad taimedele, juurtele või muule sobivale aluspinnale. Nii jäävad need kudemisalale paigale, kus järglased saavad arenema hakata.
FishBase’i andmetel toimub koorumine ligikaudu 12 päeva pärast, kuid seda tuleb käsitleda üldise liigikirjeldusena, mitte kõigile Eesti veekogudele kehtiva täpse ajana. Kudemise aeg ja arengukiirus sõltuvad kohalikest tingimustest.
Särje roll veekogus
Särjel on veekogus mitu omavahel seotud rolli. Mitmekesise toidulaua tõttu kasutab ta nii põhjas elavaid organisme, planktonit kui ka taimset materjali. Samal ajal on särg ise toiduks teistele loomadele.
Särjest võivad toituda röövkalad, samuti kormoranid ja haigurid. Nii paikneb särg veekogu toiduvõrgustikus lülina, mis seob väiksemaid toiduorganisme ja teda jahtivaid loomi. Selle rolli kirjeldamisel tuleb siiski vältida liiga tugevaid üldistusi: särg ei kontrolli iseseisvalt kogu veekogu planktoni hulka ega määra üksi vee kvaliteeti.
Särg Eesti püügikalana
Särg on Eestis tuntud harrastuspüügi kala. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 2025. aasta uudises, mis käsitleb 2024. aasta harrastuskalastajate uuringut, märgitakse, et harrastajad püüdsid sel aastal särge 460 tonni. See arv kirjeldab uuringus kajastatud harrastajate särjepüüki, mitte kogu Eesti särjesaaki ega liigi üldist arvukust.
Särjel on koht ka Eesti kalanduse ja toidukultuuri traditsioonides. Ministeeriumi kalade tutvustavas trükises on märgitud, et särge on kevadeti ja sügiseti püütud ka kuivatatud kala valmistamiseks. Käesolev ülevaade ei käsitle püügikeelde, alammõõte ega lubatud püügivahendeid, sest nende puhul tuleb alati lähtuda avaldamise ajal kehtivast infost.
Kui huvitavad ka teised Eesti kalad, saab särje võrdluseks lugeda näiteks ahvena kohta käivast ülevaatest. Kalastuse laiema tausta kohta leiab lisateavet lehelt kalapüük ja kalandusharidus Eestis.
Huvitavad faktid särje kohta
- Särje teaduslik nimi on Rutilus rutilus.
- Liik võib elada nii mage- kui ka riimvees.
- Särje silmaiiris ja uimed võivad olla oranžikad või punakad.
- Särg kasutab toiduks nii loomset kui ka taimset päritolu materjali.
- Kudemiseks eelistab ta madalat taimestiku- või kruusapõhjaga ala.
- Kleepuvad marjaterad kinnituvad taimedele ja juurtele.
- Särge võib segi ajada roosärjega, mistõttu tasub määramisel vaadata mitut tunnust.
- Särg on ise toiduks nii röövkaladele kui ka mitmele kalatoidulisele linnule.
Särge on Eestis kasutatud kuivatatud kala valmistamisel ning ta kuulub ka tänapäeval tuttavate kalade hulka. Kui otsite igapäevasele toidulauale teisi kalavalikuid, tasub tutvuda M.V.Wooli valikuga.
Korduma kippuvad küsimused
- Mis kala on särg ehk harilik särg? Särg ehk harilik särg on kalaliik teadusliku nimega Rutilus rutilus. Ta võib elada nii mage- kui ka riimvees.
- Kuidas särge välimuse järgi ära tunda? Särjel on hõbedane, külgedelt lamenenud keha, otsseisus suu, teravapoolne koon ning sageli oranžikad või punakad uimed ja silmaiiris.
- Kus särg elab? Särge leidub toitainerikastes järvedes, keskmistes ja suurtes jõgedes, jõesoppides ning mõnes riimveelises rannikuvees.
- Mida särg sööb? Tema toiduks võivad olla põhjaloomastik, zooplankton, taimne materjal, detriit, vetikatega seotud toit ja veetaimed. Täpne valik sõltub toidu kättesaadavusest ja kala vanusest.
- Kuidas särg paljuneb ja kuhu ta marja kinnitab? Särg koeb madalas vees taimestiku või kruusase põhjaga aladel. Kleepuvad marjaterad kinnituvad taimedele ja juurtele.
- Kuidas eristada särge roosärjest? Vaadata tuleb mitut tunnust, sealhulgas suu kuju, kehakuju ning uimede paiknemist. Ühest tunnusest alati ei piisa.
- Kas särg on Eestis oluline püügikala? Jah, särg on Eestis tuntud harrastuspüügi kala. 2024. aasta harrastuskalastajate uuringus kajastus 460 tonni särjepüüki, kuid see ei ole kogu Eesti särjesaak ega üldise arvukuse näitaja.
Kui soovite olla kursis meie tegemistega, siis külastage kindlasti meie veebilehe blogipostituste rubriiki M.V.Wool-Blog. Leiate meid Facebookist aadressil M.V.Wool Facebook, kus jagame uudiseid, retsepte, näpunäiteid ja toidupilte. Samuti jälgige meid Instagramis aadressil M.V.Wool Instagram parimate toidofotode ja inspiratsiooni saamiseks. Liituge meie kogukonnaga ja olge kursis kõige uuemate uudiste ja pakkumistega!
