Vikerforell on lõheliste hulka kuuluv kalaliik, keda käsitletakse nii kalakasvatuse kui ka kalapüügi kontekstis. Liigi tundmaõppimisel tasub eristada tema välimust, looduslikku päritolu, erinevaid eluviise ning seda, kas konkreetne kala on saadud püügist või kasvatusest.
Selles juhendis vaatame, mida tähendavad nimetused vikerforell ja vikerhõrnas, kuidas liiki ära tunda, millistes veekeskkondades ta elada võib ning milline on vikerforelli ajalooline taust Eestis.
Mis on vikerforell ehk vikerhõrnas?
Vikerforell on lõheliste sugukonda kuuluv kalaliik, kelle kehtiv teaduslik nimi on Oncorhynchus mykiss (Walbaum, 1792). Euroopa Komisjoni kalaliikide ja kaubanduslike nimetuste andmebaasis on liigi eestikeelseks kaubanduslikuks nimetuseks märgitud „vikerforell”. Eesti keeles kasutatakse selle kohta ka nimetust „vikerhõrnas”, mida võib kontrollida Eesti Keele Instituudi Võõrsõnade leksikonist.
Vikerforell kuulub perekonda Oncorhynchus. Sama teaduslik nimi hõlmab eri eluviisidega isendeid, mistõttu ei saa näiteks merega seotud eluviisi põhjal automaatselt rääkida eraldi liigist. Tänapäevases liigikirjelduses on õige kasutada nime Oncorhynchus mykiss.
Vikerforelli teaduslik nimi ja kuuluvus lõhelistega
Teaduslik nimi aitab vältida olukordi, kus sama kala kohta kasutatakse eri paikades erinevaid rahvapäraseid või kaubanduslikke nimetusi. Nimi Oncorhynchus mykiss tähistab siin üht kindlat liiki, millel võib sõltuvalt elukeskkonnast olla erinevaid eluviise ja vorme.
Vikerforelli puhul on oluline meeles pidada, et magevees kogu elu elav vorm ja merre siirduv steelhead ei ole automaatselt eri liigid. Mõlemad kuuluvad liiki Oncorhynchus mykiss. Sarnast teaduslikku täpsust vajavad ka teised kalad, mida käsitleme näiteks lõhe liigijuhendis.
Kuidas vikerforelli ära tunda?
Vikerforelli keha on piklik ja külgedelt mõnevõrra lamenenud. Üldmulje on forellilaadne, kuid keha võib teiste forellidega võrreldes tunduda veidi jässakam. Kõige tähelepanuväärsem tunnus on sageli roosakas, lillakas või punakas külgtriip, mis kulgeb piki keha.
Kehal ja uimedel võib näha musti tähne. Lõhelistele omaselt on vikerforellil ka rasvuim – väike uim selja- ja sabauime vahel. Need tunnused aitavad kala esmalt ära tunda, kuid ükski neist ei tohiks olla ainus alus päritolu või vormi määramisel.
Vikerforelli värvus ei ole alati ühesugune. Seda võivad mõjutada elupaik, kala vanus, sugu ja suguküpsuse aste. Samuti võivad kalakasvandustes peetavad isendid välimuselt erineda looduses elavatest vikerforellidest. Seetõttu ei ole pelgalt värvuse põhjal mõistlik teha kindlaid järeldusi kala päritolu kohta. Täpsema lihtsa liigikirjelduse leiab ka Kalapeedia vikerforelli ülevaatest.
Vikerforelli looduslik päritolu ja leviku kujunemine
Vikerforelli looduslik levila asub Põhja-Ameerika lääneosas, sealhulgas läänerannikul ja Kaljumäestikust lääne pool. USA Fish and Wildlife Service’i liigiprofiil kirjeldab samas piirkonnas ka vikerforelli looduslikku ajaloolist levilat.
Alates 19. sajandi lõpust on vikerforelli levitatud peaaegu kogu maailmas ning seda kasvatatakse peamiselt kalakasvandustes. Sellise ajaloo tõttu ei saa iga vikerforelli puhul eeldada, et ta pärineb oma looduslikust levilast.
Eesti puhul on oluline eristada ajaloolist sissetoomist ja tänapäevase leviku küsimusi. Ilma ajakohase kohaliku seireandmestikuta ei ole põhjust teha üldistavaid väiteid vikerforelli praeguse leviku või püsiasurkondade kohta.
Magevee-, merevee- ja steelheadi vorm
Vikerforell võib elada mage-, riim- ja merevees. See aitab selgitada, miks sama liigi isendid võivad eri keskkondades üsna erineva välimuse ja eluviisiga olla. Euroopa Komisjoni liigikirjeldus nimetab kõik need veekeskkonnad vikerforelli võimalike elupaikadena.
Magevees kogu elu elav vikerforell jääb oma elutsükli jooksul mageveekeskkonda. Steelhead on sama liigi merre siirduv vorm: ta liigub mingil eluetapil merevette ning naaseb seejärel magevette kudema. Seega ei tähenda sõna „steelhead” siin tingimata eraldi liiki, vaid sama liigi teistsugust eluviisi.
Elupaik mõjutab ka kala välimust. Seetõttu võivad magevees elav vikerforell, merelise eluviisiga steelhead ja kasvanduse isend oma värvuse või kehakuju poolest mõnevõrra erineda, kuigi nende teaduslik liigikuuluvus on sama.
Vikerforell Eestis: sissetoomine ja kasvatamine
Vikerforell toodi Eesti alale 1896. aastal. See ajalooline teave pärineb Vee võõrliikide käsiraamatust, mis käsitleb vikerforelli levikut ja kasvatamist.
Sama käsiraamat märgib, et vikerforelli kasvatamist alustati Eestis pärast Teise maailmasõja aegset katkestust uuesti 1952. aastal. See on ajalooline taust ega anna iseenesest alust teha kindlaid järeldusi liigi tänapäevase leviku kohta Eestis.
Vikerforelli kasvatatakse peamiselt kalakasvandustes ning liiki saadakse nii püügist kui ka kasvatusest. Konkreetse kala päritolu hindamisel on kõige kindlam lähtuda selle kala või toote juures esitatud teabest, mitte üksnes välimusest.
Püük ja kasvatus – mida need päritolu kohta tähendavad?
Vikerforellist rääkides võivad sõnad „püütud” ja „kasvatatud” viidata täiesti erinevale päritolule. Püütud kala võib pärineda looduslikust veekeskkonnast, kuid kasvatatud kala on kasvanud kalakasvatuses. Liigi nimi üksi ei anna selle kohta vastust.
Ka kala välimus ei pruugi päritolu kindlalt näidata. Kasvanduse ja looduses elava isendi erinevused võivad olla seotud elukeskkonna, vanuse ja muude bioloogiliste teguritega. Seetõttu tasub päritolu kohta teha järeldusi ainult kontrollitud teabe põhjal.
Kui vikerforell jõuab toidulauale, on mõistlik pöörata tähelepanu pakendi või müüja antud päritoluandmetele. M.V.Wooli kalavalikuga tutvudes tasub samuti lähtuda konkreetselt tootel esitatud infost.
Korduma kippuvad küsimused
- Mis kala on vikerforell ehk vikerhõrnas? Vikerforell ehk vikerhõrnas on lõheliste sugukonda kuuluv kalaliik, mille teaduslik nimi on Oncorhynchus mykiss.
- Mis on vikerforelli teaduslik nimi? Tänapäevane teaduslik nimi on Oncorhynchus mykiss (Walbaum, 1792).
- Kuidas vikerforelli välimuse järgi ära tunda? Teda iseloomustavad piklik, külgedelt veidi lamenenud keha, roosakas kuni punakas külgtriip, mustad tähnid ja rasvuim. Välimus võib siiski elupaiga ja vanuse järgi erineda.
- Kus on vikerforelli looduslik levila? Liigi looduslik levila asub Põhja-Ameerika lääneosas, sealhulgas läänerannikul ja Kaljumäestikust lääne pool.
- Kas vikerforell ja steelhead on sama liik? Jah. Magevees elav vikerforell ja merre siirduv steelhead on sama liigi erinevad eluviisid.
- Kas vikerforelli saadakse püügist või kasvatusest? Liiki saadakse nii püügist kui ka kasvatusest ning kasvatamine toimub peamiselt kalakasvandustes.
- Millistes veekeskkondades vikerforell elada võib? Vikerforell võib elada mage-, riim- ja merevees.
- Millal vikerforelli Eestis kasvatama hakati? Vikerforell toodi Eesti alale 1896. aastal ning kasvatamist alustati pärast Teise maailmasõja aegset katkestust uuesti 1952. aastal.
Kokkuvõte
Vikerforell ehk vikerhõrnas on liik Oncorhynchus mykiss, kelle tunneb sageli ära roosaka külgtriibu, mustade tähnide ja rasvauime järgi. Tema looduslik päritolu on Põhja-Ameerika lääneosas, kuid alates 19. sajandi lõpust on teda laialdaselt levitatud ja kasvatatud ka mujal.
Liigi mõistmisel on tähtis eristada kolme asja: kus vikerforell looduslikult esineb, millises veekeskkonnas ta elab ning kas konkreetne kala on saadud püügist või kasvatusest. Nii jääb pilt liigist täpseks ega põhine ainult välimusel või nimetusel.
Kui soovite olla kursis meie tegemistega, siis külastage kindlasti meie veebilehe blogipostituste rubriiki M.V.Wool-Blog. Leiate meid Facebookist aadressil M.V.Wool Facebook, kus jagame uudiseid, retsepte, näpunäiteid ja toidupilte. Samuti jälgige meid Instagramis aadressil M.V.Wool Instagram parimate toidofotode ja inspiratsiooni saamiseks. Liituge meie kogukonnaga ja olge kursis kõige uuemate uudiste ja pakkumistega!
