Vähipüügi hooaeg Eestis: load ja reeglid

Vähipüügi hooaeg Eestis ei tähenda, et jõevähki võiks igal ajal ja igas veekogus püüda. Enne püügile minekut tuleb üle kontrollida kehtiv hooaeg, lubatud veekogu, püügivahendid, saagipiirangud ning loa või muu nõutava püügiõiguse tingimused. Kõige kindlam on vaadata värsket infot Keskkonnaameti, kalapüügi infosüsteemi ja Riigi Teataja kaudu, sest kuupäevad ja tingimused võivad muutuda.

Jõevähi püük on algajale jõukohane, kuid eeldab hoolikat ettevalmistust. Selles juhendis vaatame, mis loom on Eesti looduslik jõevähk, kuidas püügiks valmistuda, milliseid õiguslikke nõudeid kontrollida ja miks on piirangud selle liigi kaitsmiseks vajalikud.

Mis on jõevähk ehk Astacus astacus?

Jõevähk ehk Astacus astacus on Eesti looduslik vähiliik. Teda võib kohata puhta ja hapnikurikka veega järvedes ning jõgedes, kus leidub varjevõimalusi, näiteks kivide, juurte ja kaldauurete vahel.

Jõevähi tunneb ära tugeva keha, kahe suure sõra ja segmenteeritud saba järgi. Värvus võib sõltuda veekogust ja põhjast ning varieeruda pruunikast rohekani. Vähi keha katab kõva välisskelett, mida ta kasvades perioodiliselt vahetab. Pärast kestumist on loom mõnda aega eriti kaitsetu ning vajab varjumiseks sobivat elupaika.

Jõevähki ei tohi segi ajada võõrliikidega. Eriti oluline on teada, et vähke ega vähiveekogu vett ei tohi omal algatusel ühest veekogust teise viia. Nii võivad levida haigused ja kahjustuda kohaliku veekogu looduslik tasakaal.

Millal kestab vähipüügi hooaeg Eestis?

Vähipüügi hooaja algus ja lõpp tuleb igal aastal enne püügile minekut ametlikest allikatest üle kontrollida. Hooajalised kuupäevad, püügitingimused ja võimalikud veekogupõhised erisused ei pruugi alati olla samad. Seetõttu ei ole mõistlik tugineda varasemate aastate kalendrile, sõbra soovitusele või internetis ringlevale vanale juhendile.

Kontrolli enne püüki vähemalt järgmisi andmeid:

kas püük on konkreetsel ajal lubatud;
kas valitud veekogu on jõevähi püügiks avatud;
millist luba või püügiõigust vajad;
millised püügivahendid ja nende arv on lubatud;
kas kehtivad saagi-, mõõdu- või muud piirangud;
kas konkreetses piirkonnas on täiendavaid looduskaitselisi tingimusi.

Õigusinfo kontrollimise kuupäev: hooaja kuupäevad, hinnad, load ning kõik muud nõuded tuleb kontrollida avaldamise päeval ja kindlasti enne püügile minekut Keskkonnaameti, kalapüügi infosüsteemi ja Riigi Teataja värskeima info põhjal. Õigusaktid ja hooajalised tingimused võivad muutuda.

Kuidas vähipüük Eestis toimub?

Jõevähi püük toimub tavaliselt sobiva püügivahendiga veekogu põhjast või kalda lähedalt, sageli õhtusel või öisel ajal, kui vähid muutuvad aktiivsemaks. Täpne püügiviis peab alati vastama kehtivale korrale ning konkreetse loa tingimustele.

Praktiliselt tähendab püügiks valmistumine järgmist:

Vali veekogu, kus vähkide püük on ametliku info järgi lubatud.
Kontrolli, millist püügivahendit tohib seal kasutada ja mitu vahendit on lubatud.
Taotle vajalik luba või püügiõigus ning tutvu selle tingimustega.
Märgista või tähista püügivahendid täpselt nii, nagu kehtivad nõuded ette näevad.
Mine püügile ainult lubatud ajal ja pea kinni saagi ning mõõtude piirangutest.
Pane püütud vähid eraldi nõusse, et neid saaks rahulikult üle kontrollida.

Vähipüügi vahendid peavad olema korras ja nende kasutamine ohutu. Kasutada tohib üksnes kehtiva korra järgi lubatud püügiviise. Keelatud on omavalmistatud või kahjustavad võtted, kui need ei ole kehtivate eeskirjade järgi lubatud. Püügil ei tohi lõhkuda kaldanõlvu, kiviseid varjepaiku ega veetaimestikku rohkem, kui olukord vältimatult nõuab.

Millist vähipüügi luba on vaja?

Jõevähi püügiks võib olla vaja kehtivat vähipüügi luba, püügiõigust või konkreetse veekogu kohta väljastatud luba. Nõue sõltub püügikohast ja kehtivast korrast, mistõttu ei saa ühe veekogu kohta kehtivat infot automaatselt teise üle kanda.

Loa taotlemisel ja enne püüki toimi samm-sammult:

ava kalapüügi infosüsteem ning leia jõevähi püüki puudutav teenus või teave;
vali õige veekogu ja püügiperiood;
sisesta nõutud isiku- ja püügivahendite andmed;
kontrolli enne kinnitamist loa tingimusi, tasu ja võimalikke piiranguid;
säilita loa kinnitus või muu tõend viisil, mis võimaldab seda vajadusel esitada;
veendu, et loa andmed vastavad tegelikule püügikohale ja -ajale.

Kui info kalapüügi infosüsteemis erineb vanast juhendist või tuttava soovitusest, lähtu värskest ametlikust infost. Üldisemalt saab Eesti kalapüügi korraldusest lugeda ka meie artiklist kalapüük Eestis, kuid jõevähi puhul tuleb alati kontrollida eraldi kehtivaid tingimusi.

Peamised vähipüügi reeglid ja piirangud

Jõevähi püügireeglid võivad veekoguti erineda. Seetõttu ei ole vastutustundlik esitada üht üldist numbrilist loetelu hooaja, saagi, püügivahendite või alammõõdu kohta ilma konkreetse aja ja piirkonna ametlikku infot kontrollimata.

Enne püügile minekut kontrolli eriti tähelepanelikult:

lubatud püügiperioodi ja kellaaega;
püügivahendi liiki, arvu ning tähistamise viisi;
saagi arvestamise ja võimaliku teatamise korda;
alammõõtu ning nõudeid alamõõduliste või keelatud isendite vabastamiseks;
kaitsealasid ja täielikult suletud veekogusid;
keelatud püügivõtteid ning muid loa tingimusi.

Kui satub kätte vigastatud, alamõõduline või muul põhjusel vabastamisele kuuluv vähk, käsitse seda võimalikult ettevaatlikult ja järgi ametlikku korda. Saagi arvestus ei ole pelgalt formaalsus: täpsed andmed aitavad hinnata varu seisundit ja kavandada kaitsemeetmeid.

Miks on vähipüügi piirangud vajalikud?

Jõevähi populatsioon sõltub sobivast elupaigast, piisavast toidust, varjevõimalustest ja heast veekvaliteedist. Kui püügisurve on liiga suur või püütakse ajal, mil vähid paljunevad ja kasvavad, võib kohaliku asurkonna taastumine võtta kaua aega.

Piirangud aitavad kaitsta eri suuruses isendeid ja anda vähile võimaluse elutsüklit jätkata. Samuti vähendavad need ebaseadusliku püügi mõju ning aitavad hoida veekogude looduslikku tasakaalu. Väga oluline on haiguste leviku ennetamine. Vähkide, püügivahendite ja isegi veega seotud varustuse viimine ühest veekogust teise võib levitada haigustekitajaid.

Seepärast tuleb pärast püüki vahendid puhastada ja kuivatada ning mitte lasta vähke teise veekogusse. Säästva kalanduse ja kalavarude kaitse põhimõtetest saab lähemalt lugeda artiklist kalapüük ja kalandusharidus Eestis.

Praktilised nõuanded algajale vähipüüdjale

Algaja jaoks on kõige olulisem valmistuda rahulikult ja mitte alahinnata veekogu tingimusi. Enne minekut koosta lihtne kontrollnimekiri:

kehtiv luba või püügiõigus on olemas;
valitud veekogu ja püügiperiood on üle kontrollitud;
püügivahendid vastavad loa tingimustele ja on nõuetekohaselt tähistatud;
kaasas on tugev anum, kinnas, taskulamp või pealamp ning varuakud;
ilm ja veetase on sobivad ning lähedased teavad, kuhu lähed;
saagi kontrollimiseks on olemas mõõtmiseks sobiv vahend;
prügi ja kasutatud varustus võetakse veekogu äärest kaasa.

Vali püügikoht, kus saad ohutult liikuda. Libedad kivid, järsk kallas ja pimedus muudavad vähijahi kiiresti ohtlikuks. Veesse ei ole vaja minna, kui püügivahendit saab kontrollida kaldalt või paadist ohutult. Kasuta päästevesti, kui viibid paadis, ning ära mine üksi tundmatu veekogu äärde.

Vähke käsitsedes hoia sõradest eemale ja tõsta loom vajadusel kindaga. Ära jäta saaki päikese kätte ega pigista seda kuivas anumas. Hoia püügikoht puhas, ära liiguta asjatult kive ja vabasta nõutud isendid kohe ning ettevaatlikult.

Mida teha saagiga pärast püüki?

Kohe pärast püügivahendite väljavõtmist vaata saak üle ja järgi loa ning õigusaktide nõudeid. Eralda isendid, keda ei tohi alles jätta, ning vabasta need samas veekogus võimalikult kiiresti. Ära vii ühtegi elusat vähki teise veekogusse, isegi kui kavatsed selle sinna hiljem tagasi lasta.

Alles jäetav saak tuleb hoida jahedas, puhtas ja sobivas anumas ning võimalikult lühikest aega. Väldi kuumust, otsest päikesevalgust ja vigastamist. Pärast püügiretke pese ja kuivata püügivahendid ning muu varustus. Nii vähendad haiguste ja võõrliikide leviku riski ning näitad, et väärtustad vastutustundlikku kalapüüki.

Korduma kippuvad küsimused

Millal algab ja lõpeb vähipüügi hooaeg Eestis? Hooaja täpsed kuupäevad tuleb enne püügile minekut kontrollida Keskkonnaameti, kalapüügi infosüsteemi ja Riigi Teataja värskeima info põhjal.
Kas jõevähi püüdmiseks on vaja luba? Loa või püügiõiguse nõue sõltub konkreetsest püügikohast ja kehtivast korrast. Kontrolli seda enne püüki ametlikust süsteemist.
Kust saab vähipüügi luba taotleda? Vajalikku infot ja taotlemise võimalusi tuleb otsida kalapüügi infosüsteemist. Valitud veekogu tingimused tuleb enne taotluse kinnitamist üle kontrollida.
Milliste vahenditega tohib Eestis jõevähki püüda? Kasutada tohib üksnes parasjagu kehtivate nõuete ja loa tingimustega lubatud püügivahendeid. Vahendi liik, arv ja tähistamine võivad olla piiratud.
Kas vähipüügi reeglid on kõigis Eesti veekogudes samad? Mitte tingimata. Veekogul võivad olla oma piirangud, kaitsekord või täielik püügikeeld.
Millised on jõevähi püügipiirangud? Piirangud võivad puudutada aega, kohta, püügivahendeid, saagi kogust, isendi mõõtu ja vabastamise korda. Täpsed nõuded tuleb alati värskest ametlikust infost üle kontrollida.
Miks ei tohi püütud vähke teise veekogusse lasta? Nii võivad levida haigused ja võõrliigid ning kahjustuda kohaliku veekogu looduslik tasakaal.
Kuidas tunneb ära jõevähi ehk Astacus astacus’e? Jõevähil on tugev keha, kaks suurt sõrga ja segmenteeritud saba. Liigi kindlakstegemisel tuleb vajadusel kasutada ametlikku määramisjuhendit, sest kõik vähid ei ole jõevähid.

Kui soovite olla kursis meie tegemistega, siis külastage kindlasti meie veebilehe blogipostituste rubriiki M.V.Wool-Blog. Leiate meid Facebookist aadressil M.V.Wool Facebook, kus jagame uudiseid, retsepte, näpunäiteid ja toidupilte. Samuti jälgige meid Instagramis aadressil M.V.Wool Instagram parimate toidufotode ja inspiratsiooni saamiseks. Liituge meie kogukonnaga ja olge kursis kõige uuemate uudiste ja pakkumistega!