Latikat ja nurgu võib esmapilgul olla keeruline eristada, sest nurg sarnaneb eriti noore latikaga. Kui lisada võrdlusse ka koger, tasub kala määramisel vaadata mitut tunnust korraga: kehakuju, soomuseid, silma, uimede värvust ja elupaika.
Selles võrdluses kõrvutame latikat, nurgu ja kokre ning vaatame, mille järgi neid paremini ära tunda. Lisaks anname ettevaatliku ülevaate nende elupaikadest ja kulinaarsest kasutusest, toetudes Eesti kalade teatmeallikatele ja FishBase’i liigikirjeldustele.
Latikas, nurg ja koger: mis on nende peamised erinevused?
Latikas ehk Abramis brama, nurg ehk Blicca bjoerkna ja koger ehk Carassius carassius on välimuselt erinevad, kuid latikas ja nurg võivad teineteisega üsna sarnaneda. Kõige rohkem aitab neid eristada mitme tunnuse koos vaatamine.
Latikal on kõrge ja tugevalt külgedelt lamenenud keha. Nurg meenutab sageli noort latikat, kuid tema silm on suhteliselt suurem ning soomuste suurus on seljauime lähedal ja küljejoone piirkonnas sarnasem. Koger on seevastu matsakama kehaga, suurte siledate soomustega ning kumera seljauime välisservaga.
Ükski tunnus ei pruugi alati üksi piisata. Värvus võib varieeruda ning latika ja nuru eristamist võivad raskendada ka ristandid. Seetõttu on kõige kindlam võrrelda mitut tunnust korraga.
Latika, nuru ja kogre võrdlustabel
| Tunnus | Latikas | Nurg | Koger |
|---|---|---|---|
| Teaduslik nimi | Abramis brama | Blicca bjoerkna | Carassius carassius |
| Kehakuju | Kõrge ja tugevalt külgedelt lamenenud | Latikaga sarnane, eriti noorena | Kõrge, matsakas ja külgedelt lamenenud |
| Värvus | Selg rohekaspruun kuni mustjassinine; küljed noorena hõbedased, vanemana valkjashallid | Selg hallikasroheline kuni mustjaspruun; küljed heledad ja hõbedase varjundiga | Selg tume hallikas- või pruunikasroheline; küljed rohekaskollased pronksi- või vasehelgiga |
| Soomused ja uimed | Uimed hallikad; soomused seljauime lähedal ja küljejoone piirkonnas erineva suurusega | Soomused seljauime lähedal peaaegu sama suured kui küljejoone juures; uimed rohekashallid | Suured siledad soomused; seljauime välisserv kumer; paaris- ja pärakuuimed kollakaspunakad |
| Elupaik | Suuremad madalavõitu järved ja aeglase vooluga mudase põhjaga jõelõigud | Madalad, soojad ja taimerikkad veekogud, samuti aeglase vooluga jõed ja magestunud rannikumere osad | Mudase põhjaga ja taimestikurikkad madalad veekogud ning aeglase vooluga jõed |
| Kulinaarne kasutus | Allika järgi maitsev ja üsna rasvarikas; suitsutamine on üks populaarne kasutusviis | Rohked pindluud võivad teha söömise ebamugavamaks | Süüakse praetuna, hautatuna või küpsetatuna; võimalik mudalõhn või -maitse sõltub muu hulgas veekogust ja valmistusest |
Tabeli välimuse ja elupaiga kirjeldused põhinevad Kalapeedia latika liigikirjeldusel, nuru liigikirjeldusel ja kogre liigikirjeldusel. Teaduslikke nimetusi ja üldist ökoloogilist tausta saab võrrelda ka FishBase’i vastavate liigilehtedega.
Kuidas latikat ja nurgu välimuse järgi eristada?
Latika ja nuru võrdlus on kõige keerulisem siis, kui vaadata ainult kala üldist kuju. Mõlemad võivad olla kõrge kehaga ja külgedelt lamenenud ning noor nurg võib meenutada väikest latikat.
Silm ja soomused
Üks praktiline tunnus on silma suurus. Nuru silm on ninamiku pikkusega võrdne või sellest suurem, samal ajal kui latika silm on suhteliselt väiksem. Samuti on nuru soomused seljauime lähedal peaaegu sama suured kui küljejoone piirkonnas. Latikal on nende piirkondade soomuste suuruses selgem erinevus.
Need tunnused aitavad, kuid kala määramisel tasub neid alati koos vaadata. FishBase’i latika liigikirjeldus ja nuru liigikirjeldus toovad samuti esile liikide morfoloogilisi erinevusi ning nuru iseloomulikke tunnuseid.
Kehakuju, värvus ja uimed
Latika selg võib olla rohekaspruun kuni mustjassinine. Noorema kala küljed on hõbedased, vanematel võivad need paista valkjashallid. Kõik uimed on üldiselt hallikad.
Nuru selg on hallikasroheline kuni mustjaspruun ja küljed heledad, hõbedase varjundiga. Uimed on rohekashallid ning paarisuimede alustel võib olla märgata punakaid või kollakaid toone.
Koger erineb mõlemast sageli juba üldise mulje poolest. Tema keha on kõrge ja matsakas, soomused suured ning siledad. Selg on tume hallikas- või pruunikasroheline, küljed võivad helkida rohekaskollaselt, pronksiselt või vasekarva. Paarisuimed ja pärakuuim on kollakaspunakad ning seljauime välisserv on kumer. Kogre tunnuseid on kirjeldatud ka FishBase’i kogre liigilehel.
Elupaik: kus need kalad elavad?
Latikas eelistab suuremaid, madalavõitu ja toitainerikkaid järvi ning aeglase vooluga mudase põhjaga jõelõike. FishBase käsitleb latikat mageveekalana, keda leidub muu hulgas järvedes, aeglase vooluga jõgedes ja kanalites.
Nurg on seotud madalate, soojade ja taimerikaste kohtadega. Teda võib leiduda ka aeglase vooluga jõgedes ning rannikumere magestunud osades. Selline elupaigavalik aitab selgitada, miks nuru võib kohata latikaga sarnastes veekogudes.
Koger eelistab mudase põhjaga ja rohke veetaimestikuga madalaid veekogusid. Ta talub väga vähest hapnikusisaldust ning võib elada aeglase vooluga jõgedes. Koger on pigem põhja hoidev ja paikse eluviisiga kala.
Kui soovite Eesti mageveekalade äratundmise kohta laiemalt lugeda, võib abiks olla ka meie Eesti mageveekalade ülevaade.
Kulinaarsed erinevused ja kasutamine köögis
Kulinaarses võrdluses tuleb hoiduda liiga kindlatest hinnangutest, sest kala maitse ja tekstuur võivad sõltuda isendist, veekogust ning valmistusviisist.
Latika liha kirjeldatakse allikas maitsva ja üsna rasvarikkana ning suitsutamine on üks populaarseid kasutusviise. See ei tähenda, et iga kala või valmistusviis annab täpselt samasuguse tulemuse, kuid allika järgi on suitsutamine latika puhul levinud kasutusviis.
Nuru puhul ei ole põhjust rääkida automaatselt halvemast kvaliteedist. Küll aga võivad rohked pindluud muuta söömise ebamugavamaks ning see mõjutab sageli selle kala kasutusmugavust.
Kogre liha kasutatakse eri roogades ning FishBase märgib, et seda süüakse praetuna, hautatuna või küpsetatuna. Mõnest veekogust pärit kogrel võib esineda mudalõhna või -maitset, kuid see ei ole alati olemas ning sõltub muu hulgas elupaigast ja valmistusest.
M.V.Wooli kalavalikust leiate erinevaid kalatooteid. Kala valmistamise ideid ja praktilisi soovitusi saab lugeda ka meie juhendist kala valmistamise ja grillimise nipid. Tulevikus lisame ka põhjalikuma latika juhendi.
Mida liigi määramisel meeles pidada?
Latika, nuru ja kogre eristamisel alustage üldisest kehakujust, kuid ärge jääge ainult selle või värvuse juurde. Kontrollige silma suurust, soomuste paiknemist ja suurust, uimede tooni ning võrrelge kala elupaigaga. Kui tunnused ei lange selgelt kokku, võib määramine olla keeruline, eriti latika ja nuru puhul.
Allikad
- Kalapeedia: Latikas (Abramis brama)
- Kalapeedia: Nurg (Blicca bjoerkna)
- Kalapeedia: Koger (Carassius carassius)
- FishBase: Abramis brama
- FishBase: Blicca bjoerkna
- FishBase: Carassius carassius
Korduma kippuvad küsimused
- Kuidas eristada latikat nurust? Vaadake koos silma suurust, soomuste suurust seljauime lähedal ja küljejoone piirkonnas ning uimede värvust. Nuru silm on tavaliselt suhteliselt suurem ja tema soomuste suurus on neis piirkondades sarnasem.
- Mis on latika teaduslik nimi? Latika teaduslik nimi on Abramis brama.
- Mis on nuru teaduslik nimi? Nuru aktsepteeritud teaduslik nimi on Blicca bjoerkna.
- Kuidas koger latikast ja nurust erineb? Koger on tavaliselt matsakama kehaga, suurte siledate soomustega ja kumera seljauime välisservaga. Tema värvuses võib olla rohekaskollast, pronksist või vasekarva helki.
- Millises elupaigas latikas, nurg ja koger elavad? Latikas eelistab suuremaid ja aeglase veega veekogusid, nurg madalaid, sooje ja taimerikkaid kohti ning koger mudase põhjaga ja taimestikurikkaid veekogusid, kus ta talub vähest hapnikku.
- Milline neist kaladest sobib toiduks? Kõigi kolme kohta leidub kulinaarset kasutusinfot, kuid erinevused on praktilised. Latika liha kirjeldatakse maitsva ja üsna rasvarikkana, nuru söömist võivad raskendada pindluud ning kokre valmistatakse näiteks praadides, hautades või küpsetades.
- Kas kogrel on alati mudamaitse? Ei. Võimalik mudalõhn või -maitse sõltub muu hulgas veekogust ja valmistusest ning ei ole iga kogre puhul olemas.
- Kas ainult värvuse järgi saab liiki kindlalt määrata? Ei. Värvus võib varieeruda ning latika ja nuru puhul võivad määramist raskendada ka ristandid. Kindlama hinnangu saamiseks võrrelge mitut tunnust.
Kui soovite olla kursis meie tegemistega, siis külastage kindlasti meie veebilehe blogipostituste rubriiki M.V.Wool-Blog. Leiate meid Facebookist aadressil M.V.Wool Facebook, kus jagame uudiseid, retsepte, näpunäiteid ja toidupilte. Samuti jälgige meid Instagramis aadressil M.V.Wool Instagram parimate toidofotode ja inspiratsiooni saamiseks. Liituge meie kogukonnaga ja olge kursis kõige uuemate uudiste ja pakkumistega!